E, 3.10.2022

Keilas avati taastuvenergial toimiv toiduringluskapp

teadus.postimees.ee
Keilas avati taastuvenergial toimiv toiduringluskapp
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Valdur Vacht

11. augustil avati Keilas kogukondlik päikesepaneelidel töötav toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on juurutada jätkusuutliku tarbimise ideed kogukonnas ning see on suunatud kõigile elanikele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, linnavalitsuse ja kohalike ettevõtjate koostöös.

«Meie eesmärk on eelkõige, et ülejääv toidukraam ei lõpetaks prügikastis, vaid jõuaks nendeni, kes selle toidu ära tarbivad,» rääkis Keila Ringmajanduse Seltsi eestvedaja ja toidukapi initsiaator Heldena Lindvere. Lindvere avaldas lootust, et toidukapp saab kogukonnale armsaks ning algatusega liituvad ka linna toidukäitlejad, kellele keskkonnasääst ning toidukao vähendamine on oluline.

Toiduringluskapp annab Keila elanikele ja toidukäitlejatele kiire ja mugava võimaluse toidu jagamiseks. Jahekappi saab panna ringlema ka toiduaineid, mis vajavad säilimiseks eritemperatuuri. Energia säästmiseks kasutab jahekapp päikeselistel ilmadel taastuvenergiat. Kappi toodud toiduainete info postitatakse sotsiaalmeedia gruppi «Keila toiduringlus». Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt seltsi koordineeritud vabatahtlikud.

Keila abilinnapea Maret Lepiksaar märkis, et Keila linna otsus ettevõtmist toetada sündis kiirelt: «Keila linn toetas ettevõtmist seetõttu, et soovib toitu päästa äraviskamisest.»

Toiduringluskapi ehitusele panid õla alla kohalikku elu edendavad ettevõtted Glamox, ENSTO, Alexela, Sunly City ning Keila linnavalitsus. Toidukapp asub Keilas, Haapsalu mnt 10, Keila Baptistikoguduse kõrval.

Päikesepaneelidega toiduringluskapi paigaldas Lääne-Harju kogukondlik algatus Roheline Vald, mis töötab välja ja viib ellu kestliku arenguga seotud projekte. Kapi ehitas SolNavitas. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas ning Raplas.

2021. aastal keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raiskuläinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta. ELi jäätmedirektiivis kutsutakse liikmesriike ja nende kodanikke üles vähendama toidujäätmete teket esmatootmisest kuni tarnimiseni, vähendama jäätmete teket kodumajapidamistes ning propageerima toiduannetust.

Märksõnad
Tagasi üles