/nginx/o/2022/08/04/14738575t1hafdf.jpg)
Esmaspäeval ilmunud uuringus selgus, et jupikese põllumaa eraldamine loodusele kedagi nälga ei jäta.
Kas rohepöörde nõuded põllumeestele jätavad meid nälga?
Ühendkuningriigi ökoloogia- ja hüdroloogiakeskuse korraldatud 10 aasta pikkune projekt näitas, et loodussõbralik põllupidamine suurendab põllumaa liigirikkust, ilma et saagikus kuidagi kannataks.
Uuring jälgis valitsuse rahastatud katset, mille käigus lisati 1000 hektari suurusele haritavale maale erinevaid elupaiku, külvati lindudele sobivaid seemnetaimi ning istutati pisiimetajatele varjualust pakkuvat heina.
Katse käigus õnnestus teadlastel põllumajandusliku tootmise jaoks oluliste looduslike liikide (nagu tolmeldajad ja taimekahjuritest toituvad kiskjad) arvu märkimisväärselt suurendada. Mõne liblikaliigi, sealhulgas ka Eestis levinud naeriliblika arvukus kahekordistus. Putukatest toituvate lindude arvukus tõusis aga veelgi enam: rasvatihaseid elab katsealal nüüd 88 protsenti ja sinitihaseid 73 protsenti rohkem kui varem.
Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel on Eesti põllulindude arvukus aastatel 1984–2017 langenud kiirusega 24 000–52 000 linnupaari aastas.
Samuti leidsid nad, et vaatamata osa põllumajandusmaa annetamisele loodusele jäi üldine saagikus samaks ning mõne põllukultuuri puhul lausa paranes. Loodusele loovutatud alad olid viljakasvatuseks ebamugavad ja väikese tootlikusega. Toidutootmiseks alles jäänud alade produktiivsus tõusis koos tolmeldajate arvukuse suurenemise ning loodusliku kahjuritõrje toel.
Teadustöö tulemus on The Guardiani sõnul vastuolus mitmete Suurbritannia poliitikute avaldustega, kus nad väidavad, et Brexiti-järgsed jätkusuutlikkuse nõuded toovad kaasa saagikuse languse ning riikliku näljahäda.
Ka Eesti teadlased on korduvalt looduslähedama põllumajanduse hüvedele tähelepanu pööranud. Ajakirja Eesti Loodus möödund aasta märtsi numbris kirjutas Tartu Ülikooli makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik, et elurikkust ja seeläbi ka põllupidaja saagikotti aitaks eelkõige toetada Eesti põllumajandusmaastikes harvaesinevad 3–4 meetrit laiad loodusliku püsitaimestikuga põlluribad.
/nginx/o/2022/08/04/14738675t1h04f1.jpg)
Lisaks põlluservadele pakuvad lindudele ja tolmeldajatele olulisi mikroelupaiku puuderead, hekid ja taimestunud kivihunnikud. Monokultuursete ja ühenäoliste põllulappide tõttu on Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel Eesti põllulindude arvukus aastatel 1984–2017 langenud kiirusega 24 000–52 000 linnupaari aastas, näitab haudelinnustiku punktloendus.