Rohetiiger tegi tootjatele juhendi jäätmetekke ennetamiseks
26. juuli 2022, 12:34
Keskkonnaministeeriumi ja Rohetiigri koostöös valmis tootjatele pakendite jaoks disainijuhend, mis aitab pakendiettevõtjatel juba disainimisel jäätmete teket ennetada ning keskkonnamõjusid vähendada.
Rohetiigri pakendite projekti protsessidisaineri Külliki Kesa sõnul saab pakenditega seotud keskkonnaprobleeme vähendada targa disainiga. «Kuna toote keskkonnamõju määratakse ligi 80 protsendi ulatuses ära toote disainifaasis, on tootjatel koos disaineritega oluline just pakendite ning toodete teekonna alguses langetada informeeritud otsuseid selleks, et ringmajanduse põhimõtted parimal viisil rakendatud saaksid. See eeldab nii teadlikkust ettevõtte tasandil kui ka head koostööd pakendi väärtusahela erinevate osapoolte vahel,» märkis Kesa pressiteates.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Kertu Sapelkovi sõnul räägitakse tihti pakendijäätmetega seotud probleemidest, kuid unustatakse, et kriitilise tähtsusega on see, millisest materjalist ning detailidest kaubandusvõrku jõudev pakend koosneb.
Juhendi fookuses on kodumajapidamistesse jõudev pakend ehk peamiselt müügipakend, kuna probleemiks on plastikjäätmete jõudmine keskkonda. Plastidest eralduvad keemilised ained kahjustavad paljusid elusorganisme, vaaladest ainurakseteni ning plastide lagunemisel tekkiv mikroplast satub lõpuks ka inimeste toidulauale. Just selle tõttu on erilise tähelepanu all merereostusega seonduvad plastpakendid, sealhulgas kohe tarbimiseks mõeldud toidupakendid ja joogipudelid.
Kesa sõnul on disainijuhend mõeldud eelkõige pakendiettevõtjatele, sealhulgas toiduainete ja tööstuskaupade tootjatele, kaubandus-, majutus- ja toitlustusettevõtjate esindajatele, kes tegelevad pakendite ja pakendimaterjalide valiku ja kasutamise ning disainiga. Samuti pakendidisaineritele, kes aitavad ettevõtetel pakendeid ja pakendilahendusi välja töötada. "Samas on käesolev pakendijuhend heaks teabeallikaks ka kõikidele teistele huvipooltele, kes soovivad oma teadmisi pakendite ringsüsteemi osas parandada," lisas Kesa.
Juhend tähtsustab pakendi ringdisaini, mis materjale tuleb ringluses hoida nii kaua kui võimalik. Oluline on, et toidupakendist saaks toota uue toidupakendi nii mitmeid kordi kui võimalik. Kui toidupakendist toodetakse järgmises etapis mingi muu materjal, halvenevad materjali konkreetsed kvalitatiivsed omadused, kuni lõpuks ei ole enam võimalik materjali ringlusse suunata ning see kas ladestatakse või kasutatakse energiatootmises.
Sapelkovi sõnul on ringmajanduse vaates kõige keskkonnasõbralikum valik üldse mitte pakendada. «Mõistagi pole see alati võimalik, mistõttu on väga oluline luua jätkusuutlikke lahendusi. Alustada tuleks ülepakendamise vältimisest ning kergesti ringlussevõetavate materjalide eelistamisest,» selgitas ta.
Pakendite ringlussevõtu disainimisel on kõikide materjalide puhul oluline lähtuda eelkõige sellest, et lisaks funktsionaalsetele omadustele peab pakend vastama ka keskkonnanõuetele, sealhulgas pakend peab olema ringlusse võetav võimalikult väikese keskkonnamõjuga.
Kesa sõnul on laias pildis keskkonnaprobleemide üheks leevenduseks ringmajandusliku majandusmudeli juurutamine, sest ringmajandus ei ole välditav ning sellele üleminekuga on kiire.
«Oluline on märkida, et ringmajandusmudeleid hästi rakendades saavad ettevõtted vähendada kulusid ja tõsta tulusid, näiteks vähendada ressursivajadust, vähendada riske materjalide hinnatõusust või toormaterjali hankeraskustest, tõsta oma mainet ja suurendada kasumit läbi integreeritud väärtuspakkumise. Toodete ja pakendite väärtuspakkumise kujundamisel tuleb läbi mõelda mitte ainult teekond tarbijani vaid sealt ka tagasi või edasi. Ringmajanduses räägimegi ressursside ringlemisest, mitte ainult jäätmetest,» lisas Kesa.