Eesti investeeringud taastuvenergiasse peavad jõudsalt suurenema

Foto: Michael Sohn

Stockholmi keskkonnainstituut (SEI) leiab hiljutises Eesti kliimaeesmärkide edenemise raportis, et kuigi taastuvenergia tootmine ja tarbimine on kasvutrendis, peaks investeeringute maht taastuveenergia tootmisvõimsustesse lähiaastatel märkimisväärselt kasvama.

2030. aastaks peaks näiteks tuuleenergia tootmisvõimekus Eestis jõudma 2020. aasta 760 gigavatt-tunni tasemelt 2640 gigavatt-tunnini, märgiti raportis.

Samuti on murekohaks hoonete renoveerimise rahastamine. Hetkel keskendub riik vaid kortermajade ja eramute remondi toetamisele, ent kliimaneutraalsuse eemärgi saavutamiseks peab SEI hinnangul ajendid looma ka büroode, tööstushoonete ja kaubanduspindade renoveerimiseks. Eesti eesmärk on 2050. aastaks renoveerida 54 miljonit ruutmeetrit hooneid.

Tähelepanu vajab ka maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor, mis veel 2012. aastal sidus 4 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, ent 2020. aastaks oli saanud heitmete emiteerijaks. SEI andmeil pole praegu toetusmeetmeid sektori süsinikusidumise edendamiseks, ent jõupingutused sektori heitmete vähendamiseks on vajalikud.

Põllumajandussektoris on instituudi sõnul praeguseks mingil määral rakendatud peaaegu kõik SEI 2019. aasta kliimaeesmärkide raportis välja toodud meetmeid, aga heitmed on endiselt stabiilses, kuigi aeglases tõusutrendis, mistõtu on sektoris vaja teha heitmete vähendamiseks tööd. Samas mööndakse raportis, et paljudel juhtudel mõjutaks ettepandud meetmete rakendamine negatiivselt teisi sektoreid.

SEI soovitab põllumajandussektoris luua ka finantsinstrumendid taastuvenergia, eelkõige biometaani tootmise toetamiseks.

Instituudi sõnul pole praegu riigipoolset toetust Eesti rasketööstuse süsinikuvabaduseks, kuid on olemas plaanid lähiaastateks. Näiteks Ida-Virumaale suunatakse Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist 340 miljonit eurot ning Eesti taastekavast on 220,2 miljonit eurot määratud ettevõte rohepöördeks.

Suurim heitmete vähendamise potentsiaal on aga transpordisektoris, kuid valdkonnas tekitab raskusi jätkuv vähenemine inimeste arvus, kes valivad kõndida ja jalgratta või ühistranspordiga sõita. Praegu soodustavad tehtavad investeeringud autode kasutamise kasvu, samas kui investeeringud jala käimise ja rattasõidu soodustamiseks on olnud tagasihoidlikud.

Värske uuring on mõtteline jätk SEI 2019. aastal läbi viidud uuringule, kus analüüsiti võimalikke meetmeid Eesti kliimaeesmärkide täitmise toetamiseks. Toonases uuringus leiti, et eesmärkide saavutamine on tehniliselt võimalik, kui kõik sektorid, sealhulgas avalik, erasektor ja vabaühendused panustavad.

Kasvuhoonegaaside heitmed järgivad Eestid langustrendi, vähenedes 18 687,4 kilotonni süsinikdioksiidi ekvivalendi tasemelt 2018. aastal 11 555,8 kilotonni tasemele 2020. aastal. Heitmed on vähenenud kaugkütte osakaalu tõusu, taastuveenergia tootmisvõimsuste arengu ja hoonete energiatõhususe edenemise tõttu. Siiski on peamisi emiteerivaid sektoreid analüüsides näha, et Eestis 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks on veel palju teha ning eesmärkideni jõudmine saab olema raske, märkis instituut.

Uuring koostati Eesti Briti saatkonna tellimusel. Uuringu autoriteks on Kaidi Kaaret, Brigita Tool, Karina Suik ja Kerli Kirsimaa.