/nginx/o/2022/06/10/14617114t1h19da.jpg)
Reedel toimuval Toiduliidu tasakaalustatud toitumise konverentsil rääkis tervise arengu instituudi toitumise ja liikumise valdkonna vanemspetsialist Hanna Alajõe kestlikust toidusüsteemist ning sellest, milliseid kõrvalepõike esineb keskmise eesti elaniku toidusedelis.
Toidusüsteemi kasvuhoonegaaside heitkogused moodustavad ligi 40 protsenti kogu planeedi heitkogustest, toidu raiskamine moodustab sellest kuni 10 protsenti. Kõige suuremad heited kaasnevad kogu tootmisahela vältel veise-, talle- ja lambaliha, juustude ning piimatoodete tootmisega. Kui jätkata vanaviisi, siis 2050. aastaks kasvab toidusüsteemi koormus keskkonnale 30-40 protsendi võrra, ning pidevalt kasvav populatsioon nõuab 30 aasta pärast 50-70 protsenti suuremat toidutootmist.
Euroopa Komisjoni teadusliku nõustamise mehhanismi üks osalejaid, Euroopa akadeemia võrgustikest koosnev konsortsium SAPEA sõnastab kestliku toidusüsteemi põhieesmärki kui võimalust pakkuda ohutut, toitvat ja tervislikku toitu kõigile praegustele ja tulevastele kodanikele konkreetsel territooriumil, kahjustamata seejuures toidu kättesaadavust praegustele ja tulevastele inimestele, kes elavad väljaspool antud territooriumit. See tähendab, et kestlik toidusüsteem peaks olema jätkusuutlik nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalseid aspekte arvestades.
Toidusoovitustele vastav söömine vähendab keskkonnamõju kuni 25 protsenti olenevalt tehtavatest valikutest.
«Toidusoovitustele vastav söömine vähendab keskkonnamõju kuni 25 protsenti olenevalt tehtavatest valikutest,» selgitas Hanna Alajõe. «Eesti toitumis- ja liikumissoovitused on koostatud tuginedes Põhjamaade soovitustele ning järgmistes soovitustes, mis avaldatakse aastal 2023, võetakse kestlikkus veel suurema tähelepanu alla.»
EAT-Lanceti aruanne ehk teaduslik ülevaade sellest, mis on säästvast toidusüsteemist lähtuv tervislik toitumine ning millised meetmed võivad toetada ja kiirendada toidusüsteemi ümberkujundamist, pakub samuti omapoolsed toitumissoovitused globaalse eesmärgiga olla suutelised tervislikult ära toita 10 miljardist inimesest koosnev tulevane elanikkond terve planeedi ulatuses.
«Meie tänased toiduvalikud ja toitumisharjumused avaldavad tugevat mõju, milline olukord valitseb planeedil aastal 2050, kui meid elab siin maailmas juba kuni 10 miljardit inimest,» lisas Alajõe.
Kui võrrelda Eesti toidusoovitusi EAT-Lanceti raportiga, siis on üldjoontes Eesti toidusoovitused juba sellega kooskõlas. Pisut rohkem kui EAT-Lanceti raportis soovitatakse Eestis süüa kartulit, piimatooteid ja mune.
«Kui vaadata võrdlust Eestis välja antud toidusoovituste ja reaalse tarbimise vahel, näeme, et siin on suuremad käärid: tarbime soovituslikust vähem täisteratooteid, putrusid, köögivilju, seemneid-pähkleid ja kala, kuid liha tarbivad eestlasted soovituslikust rohkem,» lisas Alajõe. Need muutused oleksid kooskõlas nii Eesti toidusoovitustega kui mõjutaksid ka toidusüsteemi kestlikkust.
Vaid tarbijate tehtavad valikud Alajõe sõnul aga kestliku toidusüsteemini jõudmiseks piisavad ei ole. Selleks peavad kõik toidusüsteemiga seotud osapooled tegema ühise pingutuse.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)