ELi eelarve panus kliimameetmetesse on ülehinnatud

Foto: Pexels

• Seosed toetuste ja kliimaeesmärkide vahel ei ole selged

Esmaspäeval avaldatud Euroopa Kontrollikoja eriaruande kohaselt ei ole EL täitnud endale seatud eesmärki kulutada vähemalt 20 protsenti oma 2014.–2020. aasta eelarvest kliimameetmetele. 

Euroopa Komisjon on aga teatanud, et EL on 20 protsendi eesmärgi täitnud ja kliimameetmetele kulutanud 216 miljardit eurot. Audiitorid leidsid siiski, et teatatud kulutused ei olnud alati kliimameetmetega seotud ning et summa, mis väideti olevat selleks eesmärgiks kasutatud, oli vähemalt 72 miljardi euro ulatuses üle hinnatud.

Audiitorid tunnevad ka muret, et usaldusväärsusega seotud probleemid võivad komisjoni aruandluses püsima jääda ka perioodil 2021–2027, kui ELi uus kliimakulutuste eesmärk on veelgi suurem – 30 protsenti.

«Kliimamuutustega tegelemine on ELi prioriteet ning seatud kliima- ja energiaalased eesmärgid on keerulised,» ütles auditit juhtinud kontrollikoja liige Joëlle Elvinger. «Leidsime, et aastatel 2014–2020 ei olnud kõik ELi eelarve raames teatatud kliimaga seotud kulutused kliimameetmete seisukohast tegelikult asjakohased. Seepärast esitame mitu soovitust, et ELi kulutused paremini kliima- ja energiaeesmärkidega siduda. Näiteks soovitame komisjonil põhjendada põllumajanduse rahastamise kliimaalast tähtsust.»

Jälgimine põhineb eeldustel

ELi avaliku sektori kuluprogrammide peamised kliima seisukohast oluliseks peetavad valdkonnad on põllumajandus, taristu ja ühtekuuluvus, ning komisjon määrab koefitsiendid programmi eri komponentidele vastavalt nende eeldatavale panusele kliimameetmetesse.

Kliimakulutuste aruandluses on audiitorite väitel puudusi, mis muudavad selle üldiselt ebausaldusväärseks. Praegune jälgimismeetod põhineb eeldustel – selles ei hinnata lõplikku panust ELi kliimaeesmärkide saavutamisse ning puudub süsteem kliimaalaste tulemuste seireks.

Ka koefitsiendid ei ole alati realistlikud: mõnel juhul peetakse kulutusi kliima seisukohast olulisteks, kuigi nendega toetatavatel projektidel ja kavadel on kliimale väike või olematu mõju, seda näiteks maapiirkondade taristu puhul. Muudel juhtudel ei võeta arvesse võimalikku negatiivset mõju (näiteks CO₂ heide).

Kõige rohkem on kliimakulutuste osa ülehinnatud põllumajanduse rahastamises – audiitorite sõnul peaaegu 60 miljardit eurot. Komisjon teatas, et ELi põllumajanduse rahastamisest oli kliimaga seotud 26 protsenti, mis moodustab umbes poole ELi kliimakulutustest.

Kõige rohkem on kliimakulutuste osa ülehinnatud põllumajanduse rahastamises.

Põllumajandusettevõtete kasvuhoonegaaside heitkogused ei ole ELis aga alates 2010. aastast vähenenud. Samuti leiavad audiitorid, et komisjon hindas taristu ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamise peamiste allsektorite, nagu raudteetransport, elekter ja biomass, kliimaalast panust liiga suureks.

Probleemid on lahendamata

Audiitorite arvutused näitavad, et kohaldades mõistlikumaid koefitsiente, on kliimaga seotud kulutuste osakaal ELi eelarves pigem 13 protsenti (ligikaudu 144 miljardit eurot), mitte 20. Samuti juhivad nad tähelepanu ohule, et kavandatud või eraldatud summad võivad kasutamata jääda, mis võib teatatud kliimakulutusi veelgi paisutada.

Audiitorid vaatasid läbi ka eeldatavad muutused kliimakulutuste jälgimises 2020. aastale järgneval perioodil, et aidata komisjonil tulevikus kliimakulutuste aruandlust parandada. Audiitorid väljendavad muret 2021.–2027. aasta kliimaaruandluse usaldusväärsuse üle. Vaatamata kavandatud parandustele aruandlusmeetodites, on enamik perioodi 2014–2020 puhul kindlaks tehtud probleemidest endiselt lahendamata.

2020. aastal kasutusele võetud taasterahastu «Next Generation EU» (NGEU) sisaldab peamist põhimõtet «ei kahjusta oluliselt», mis tähendab, et majandustegevus ei tohiks ohustada keskkonna- ega kliimaeesmärke. Audiitorid leiavad aga, et taasterahastuga kaasnevad lisaprobleemid, mis tulenevad ebaselgetest seostest toetuste ja kliimaeesmärkide vahel.